Joogikoolitused - toidukultuuri toetaja

Sisenedes Joogikoolituste veebilehele olete kinnitanud, et olete vanem, kui 18 aasta vanune ja nõustute Joogikoolituste pakutavaga.

Kui olete siin ekslikult, siis vajutage siia!

Tahad alkoholiga seotud seadust paremini tunda, vaata alkoholiseadust!

 

Joogikoolitused. mille teemadeks on kali, mõdu, siider, õlu. Loengus käsitletakse nende valmistamist, millist tooret kasutatakse, milliste toitudega neid pakkuda, erinevatest pärmidest jne. 

Vähese etanoolisisaldusega alkohoolne jook on etanoolisisaldusega kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.

 

Koolituse teemad on erinevad vahuveinid
(sh. šampanja
),
valged ja punaveinid, magusad veinid. Veidi kangematest liköörveinidest Pineau des Charentes, Normandy Pommeau, Floc de Gascogne. Lahja alkohol on jook etanoolisisaldusega kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.

 

kanged alkohoolsed joogid on viin ehk vodka, viski, konjak, rumm, džinn, kalvados, tekiila, liköörid, marc, grapa, akvavit. Koolitusel soovitatakse joogid peale maitsmist välja sülitada. Kange alkohoolne jook on etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsendi.

Aare Karolin: vein kui toit ja lustlik kaaslane

lugu avaldatud Lääne Elu 07.11.2015

 
Aare Karolin. Foto: Arvo Tarmula
 

Vein nagu teised kvaliteetsed alkohoolsed joogid võib väikestes kogustes olla kasulik teie tervisele, kuid suuremas koguses on see kahjulik.

Vein on olnud aastatuhandeid inimeste kaaslane ja seda on nauditud nii headel kui ka halbadel aegadel. Vein on ajaloolistes veinimaades (Gruusia, Prantsusmaa, Itaalia jt) toidukorra üks lahutamatuid osi.

Tänapäevane vein ei ole võrreldav selle vedelikuga, mida nauditi sajandeid tagasi puhtalt või veega segatult. Praegu juuakse pigem kuiva veini, kuid alles eelmise sajandi alguses olid veinid pigem magusad kui kuivad. Sajandeid tagasi olid veinid pigem oksüdeerunud (pruunika tooniga, märja paberi või kaltsu lõhnaga) ehk tänapäeva arusaamas riknenud, sest veini säilitus- ja veotingimused olid viletsad, tehnika oli vähearenenud. Praegu osatakse teha vahvaid kvaliteet- ja trendiveine, kus saab kultuurpärmiga mõjutada veini omadusi. Säilitustingimused on paremad, veinid ei lähe ilmade soojenedes uuesti käärima ja suudetakse vältida veinide kokkupuudet hapnikuga ehk oksüdeerumist. Tihtilugu meenutavad veinimajad oma sisseseadega suurtööstusi. Sageli pöördutakse aga tagasi ka orgaanilise veinitootmise juurde, vältides viinamarjade kasvatamisel ja veini valmistamisel mitmesuguseid kemikaale.

Tundub, et veininautijad jagunevad kaheks. On neid, kes tunnevad rõõmu veini aroomidest ja maitsetest, kui ka neid, kes võtavad paar klaasi või pudeli vaid selleks, et „peas hea oleks”, nautides alkoholi joovastavat mõju.

Asjata arvatakse, et vein on keeruline jook, mille nautimiseks peaks olema põhjalikud sommeljee-teadmised viinamarjasortidest ja veinipiirkondadest, -tootjatest ning veini valmistamisest. Arvatakse, et veini nautimiseks peaks olema võimeline kirjeldama kõiki veinisse puutuvaid üksikasju. Tegelikult on nii veini kui ka teiste jookide puhul tähtis, et see välimuselt, aroomilt tarbijat ei segaks, vaid oleks piisavalt ahvatlev, et nuusutada ja maitsta. Tähtis on nautida! Tarbitud joogile hiljem mõeldes võiks sõpradega või ka endamisi arutleda, mis joogis meeldis või mis segas. Kui veini juurde naudite mingit toitu, võiks proovida, kuivõrd näiteks kaste, liha või kala, salat või muu toidu koostisosa selle veiniga sobib või kas toit tervikuna moodustab veiniga kooskõla.

Õnneks on inimesed erinevad. Mõnele meeldivad magusad, teistele kuivad veinid. Mõned armastavad tähistada tähtpäevi mulliga veinidega, kuid mitte iga inimene ei naudi kihisevaid maitseid. Paljus mõjutab me arvamust ja meeldimist varasem kogemus. Kui ema ja isa arutlevad mõne „krõpsult kuiva” veini juures, et „oi, kui hea aroom ja maitse”, siis mõnel kodus oleval noorukil võib seda kuuldes tekkida huvi samuti seda „head” proovida. Jooki proovides on nägu hapust kõver ja tekib küsimus, kuidas saab hapu olla hea. Maitse on ajas muutuv. Kogemusi omandades muutuvad ka arusaamad oma lemmikuist.

Kui tähistate kodus või võõrsil tähtpäeva, proovige panna lauale klaasidesse mitut liiki jooke, et te külalised saaksid ise valida, milline jook neile suupistete või toitudega rohkem sobib. Hiljem saate arutada, milline jook kellegi lemmikuks osutus.

Vahel ostetakse sündmuse tähistamiseks midagi odavat. Kui pidu on juba suuremas hoos, tuuakse lauale midagi erilist või hinnalist. Neil juhtudel ei pruugi osalised hiljem enam mäletada, millega oli tegemist, ega kindlasti mitte hinnata erilisust, kuigi peremehe või perenaise püüdlus oli hea ja suur. Pigem pakkuda erilisemaid ja kallimaid veine peo alguses ja hiljem jätkata lihtsamate jookidega.

Kui läheduses on mõni jookidest rohkem teadlik isik, on hea küsida soovitusi, sest vahel võivad mõned soovitused teid üllatada, purustades nii stereotüüpe.