Iga brändi pole konjak
«
tagasi avalehele
Paljud kutsuvad igat brändit või sellele sarnast jooki ekslikult konjakiks.
Nii see pole. Konjakit toodetakse vaid Charente’i ja Charente-Maritime’i
departemangus Prantsusmaal. Sarnased joogid sellest piirkonnast väljaspool
kannavad nii Prantsusmaal kui ka mujal maailmas brändi nimetust. Esimesed
teated brändiga sarnaste jookide valmistamisest pärinevat 13. sajandist.
Seostatakse hollandlaste nimetusega brandewijn ehk põletatud vein. Brändi
valmistamiseks viinamarjavein destilleeritakse, mille tulemusena saadakse
viinamarjapiiritus eauxde-vie (pr k) eluvesi. Eluvesi viilitakse
tammevaatidesse, kus kestva laagerduse jooksul lisandub aastatega värvus,
aroom, maitse. Varem võis brändit toota väga erinevast toormest:
puuviljadest, marjadest, viinamarjajääkidest. Euroopa Liidu seaduse järgi
võib aga brändiks nimetada vaid viinamarjaveini destilleerimisel saadud kuni
94,8protsendise alkoholisisaldusega jooki, mis on laagerdunud vähemalt aasta
suures või pool aastat väikeses tammevaadis.
|
|
|
Brändit ja konjakit serveeritakse tulbikujulisest või aroomiklaasist. Vanemat brändit juuakse pigem puhtalt ja toatemperatuuril, noorem leiab kasutust lisaks segujookides. Omapärane brändi Euraist D. O. Montilla-Morilesi sertifitseeritud piirkonnas on Euraisti brändi tootja Navisa Industrial Vinicola Espanola, S. A. See asub Andaluusias, Hispaanias Cordoba provintsis. Pikaajalise kogemusega tootja on keskendunud peamiselt veinipõhjaliste likööride, naturaalsete dessertveinide, kangestatud veinide ja kohaliku omapäraga brändi valmistamisele. Kuna tüüpilist šerri veini valmistatakse „Palomino” viinamarjast, mida kasvatatakse suuremal osal sealsetest põldudest, ostetakse magusat Pedro Ximenezi veinimaterjali sisse naaberpiirkonnast Montillast. Viinamarjasordi ajalugu sealkandis on mõne sajandi vanune. Väidetavalt tõi need viinamarjad Saksamaalt sisse kuningas Carlos V sõjamees Pedro Ximen 1575. aastal. 17. ja 18. sajandil oli just see sort domineeriv kogu Andaluusias. Viinapuud on aastate jooksul muutunud ja eriti hästi kodunenud tänu kasvu soosivale soojale kliimale ning sobilikule kaltsiumirohkele pinnasele. Väikeste marjade, vintske kesta ja suurte seemnete poolest ei avalda viinamari toidulauas muljet. Küll aga on tema suhkrusisaldus üllatavalt kõrge.
Käärimisprotsessi käigus jätkub piisavalt suhkrut ka naturaalse, kuni 16protsendise alkoholisisalduse saavutamiseks, mis on omaette tipptulemus. Liiga kõrge alkoholisisalduse vältimiseks ja magususe taseme kõrgelhoidmiseks dessertveinile vajalike omaduste otstarbeks peatatakse käärimisprotsess veini valmistamisel tavaliselt piirituse lisamisega. Ainult Fino puhul fermenteeritakse tooreid marju. Täpselt vastupidi toimitakse magusa Pedro Ximenezi valmistamisel, kus enne käärimist marjad päikesekiirte all kuivatatakse. Magus vein on brändi alus. Maailmas on palju tuntud dessertveine: Prantsusmaal Banyuls, Sauternes, Jurancon, Saksamaal Mosel ja Eiswein, Itaalias Marsala ja Pasito, Ungaris Tokay ning Portugalis Port ja Madeira. Miks siis brändi puhul on nii palju juttu magusast veinist?
Lõuna-Hispaania brändi aluseks on just see magus viinamari, mille jääkidest
ning sageli ka mahlast valmistatud veinist valmib isikupäraste omadustega
destillaat. Selle keskmine osa ehk corazon (süda) valatakse tammevaatidesse,
kus on enne aastakümneid hoitud šerri tüüpi veine. Solera süsteemi
kasutamine, kus vanemale osale lisatakse noorem, kiirendab tunduvalt
valmimise protsessi. Aeg on aga teadagi raha ja nii saavutatakse
kvaliteetsele joogile soodne hinnatase. Sõltuvalt tünnides hoitud veinist
(magus või kuiv) kujuneb ka brändi maitse. Vastavalt vajadusele ja
veinimeistri nägemusele segatakse lõpptoodanguks eri tünnide sisu sobivates
proportsioonides. Vajadusel lahjendatakse toodet ka veiniga. Igasugu muude
komponentide, nagu vee, suhkru jms, lisamine on antud piirkonnas välistatud,
sest see muudab toote kallimaks. Põllult saadu on odavam kui turult hangitud
lisad. Naturaalsus on selle piirkonna brändi eripära ja kvaliteedi alus.
Kuna piirkonna regulatsioon lubab brändi alkoholisisalduseks 36–45
protsenti, annab see veinitegijatele parema võimaluse toote maitseomadused
esile tuua. On teada, et inimesel on tänu füsioloogilisele eripärale parem
maitseomadusi nautida just madalama alkoholisisalduse juures. Tärnide
lisamine toote sümbolil ei väljenda kunagi Nõukogude Venemaal kasutusel
olevat võrdlust laagerdumise aastatega. Küll aga näitavad tärnid toote
kvaliteeti nagu ka hotellide kategooriate määramise meetodi puhul.
Pimemaitsemise tulemused:
 |
|
 |
|
 |
|
 |
|
 |
|
 |
|
 |
|
Euraisti toodete maaletooja: AS Kiil & Ko
Euraisti brändid on müügil kõikides hästi varustatud kauplustes: Kaupmehes,
Prismas, Selveris, ETKs, Tallinna kaubamajas, Stockmannis, Keila TÜs,
Saaremaa TÜs jt.
viimati
uuendatud -
08. märts 2011. a. 23:02:16
lehekülje õigused
© joogikoolitused.ee 2005
- 2010