Joogikoolitused - toidukultuuri toetaja

Jooginautija üheksa põhitüüpi - avaldatud Lääne Elu 01.05.2016 Aare Karolin

Alkohoolseid jooke manustanud inimeste suhtumine ümbritsevasse muutub. Vein pole aga poliitiline. Veiniklaasi taga sobib istuda eri rahvustest, eri maailmavaate ja ka uskumustega inimestel. Vein on sotsiaalne ja õnneks väga mitme eluala inimesi ühendav. Kahjuks võib alkohoolne jook olla ka inimesi lahutav.
Inimesed on huvitavad ja neid on tore vahel vaadata ning üht-teist jääb ka silma. Eri päevad, varasemad kogemused, kogetud emotsioonid ja olukorrad mõjutavad inimesi ja seda, kuidas inimesed jooke naudivad. Samuti seda, milliseks inimesed jooke nautides muutuvad – enamikul juhtudel, lahedas ümbruses ja seltskonnas muutuvad toredaks, vahel mitte, sest argielu või mured meenuvad. Välja võivad lüüa iseloomuomadused, mida pole endas tavaliselt täheldatud. Muutusi mõjutavad jookide kogus, manustamise tempo, meeleolu ja seltskond ning soov kuidagi silma jääda, kuid mitte alati.
Endamisi olen püüdnud jooke nautivate inimeste käitumisele nimetusi anda, lootuses, et nimetus kuidagi ilmestaks mõningaid grupi ühiseid jooni. Allpool siis see, mis on silma jäänud.

 

Kiiresti purju” – need, keda ei huvita selle joogi omadused, mida tarbitakse, või mis anumast seda tarbitakse. Kiirustatakse ja jook juuakse ära ühe sõõmuga. See on nagu halva viina puhul, kui „visatakse” jook kurku, sest siis ei tunne koledat talupoeglikku maitset, lõhnast ja joogi välimusest rääkimata. Hind võiks olla pigem odav. Kvaliteedile tähelepanu ei pöörata, oluline on vaid joogi „tuimendav” või janu kustutav mõju, ning juuakse edasi.

 
 

Mina ei tea joogist midagi!” on inimesed, kel on soov rohkem teada saada ja kes lasevad endale rohkem rääkida, kirjeldada. Uksest sisse astudes väljendavad nad ennast „Soovitage mulle midagi!” või „Üllatage mind!”. Soovitada saab alati paremini, kui on teada joogihuvilise eelistused. Leides endale sobiva joogi, tehakse sellest vahel pilt, et paremini meelde jääks, ja järgmine kord palutakse sama või sarnast jooki.

 

Aega küll” – „kiiresti purju” vastand. Need on huvitavad inimesed ja olemuselt vahest kõige rahulikumad, sest aega on neil palju. Vahel ei suuda nad valikut teha, sest soov oleks olla sõbralik ka jookide suhtes, kedagi või midagi solvamata, kardetakse oma valikus eksida. Jook valitud, kulub sellistel nautlejatel tunde, et klaasi veiniga ühele poole saada. Nad ei süvene liiga palju joogi hingeelusse. Hinnatakse pigem joogi välimust, selle hinda ja maitset. Kui see kõik on tasakaalus, siis on „Aega küll”-tarbija rahul. Oluline on ümbrus ja teenindaja ning tähelepanu saab ka joogiklaas. See võiks olla ilusam. Jooginautijad on enamjaolt tagasihoidliku oleku ja jutuga. Jutt pole vali ja tempo on aeglane. Räägitakse päevakohasest, välditakse teravaid või intrigeerivaid teemasid.
Üksildane” on jooginautleja, kes tuleb tihti jooki üksi nautima. Hiljem võivad lisanduda teised üksildased. Jooki valitakse hoolikalt, sest sellel peaks olema mingi „tänane” eelis. Tüdinetakse kiiresti juba proovitud ning kogetud aroomidest ja maitsetest. Ollakse iseteadlikud ja vahel teistest teadlikumad. Nii jookides kui ka elus otsitakse midagi vahvat, kuid mitte liiga ekstreemset. Midagi, mis oleks omane ja oma. Midagi, mis oleks kodune, kuid poleks segav. Üksildased leiavad endale tihtilugu kaaslase. Jook peaks olema makstud hinna eest parim.

Mina maksan” joogisõber on staatuse või positsiooniga, mis mingil moel ületab kaaslasi oma seltskonnas. Vahel on huvi ja teadlikkus jookide suhtes kesine, kuid ometi on soov oma teadlikkust näidata. Võetakse mitte just kõige kõrgema hinnaga, kuid hoolikalt valitud või väärikas jook. Vahel minnakse hoogu ega suudeta tellitut ära tarbida. Häälekalt arutletakse joogi omaduste üle ja vahel võetakse võrdluseks mõni teine, teistsuguste omadustega jook. Jälgitakse joogitrende, nauditakse elu ja seltskonda.

 

Mis on kõige kallim (vanem) jook” joogihuviline arvab, et palju maksev või kõige vanem jook on sel hetkel piisavalt väärikas ja õige jook temale. Vahel on saadud hakkama millegi suurega ja soovitakse eriliselt tähistada. Sellisel juhul nauditakse seda palju maksvat ja/või vana jooki. Nauditakse joogi omadusi ehk välimust, aroome ja maitset. Osa selliseid joogiostjaid polegi ostjad. Saanud teada hinna või aastaarvu, lahkuvad nad vaikides. Mõni väidab halvustavalt, et siis polegi siin midagi juua! Võib-olla üritab mõni külastaja sel moel enda meelest määratleda joogikoha staatust. Nendega mõneti sarnased on asjalised, kes tulevad väitega, et tahavad näiteks 1998. aasta Rieslingi veini. Kui uurida, kes on joogi tootja, mis maalt, piirkonnast või millise magususastmega see Riesling (Riesling on viinamarjasort) peaks olema, väidetakse edasi, et just selle aasta Riesling on hea – teised on saast. Sellega demonstreerib vestluses osaleja oma väheseid teadmisi joogist ja väidetakse midagi, mis kuskilt kuuldud.

Tahan juua, süüa ja tantsida” on juba kuskil mõne joogi manustanud, tulles lustlikus meeleolus edasi tähistama. Jutt on vali, naeru ja nalja on rohkesti. Liigutakse palju ringi, olles veidi kärsitu. Tore, kui inimesed on meeleolukad. Nauditakse jooke ja seltskonda. Konkreetset joogieelistust pole.
Sõbrad, kes pole ammu kohtunud” – nende vestlus koos jookide nautimisega on pikem, sest on palju, millest jutustada, mida meenutada, mida võrrelda. Oluline on, et mingi jook oleks ees, kuid aja jooksul muutub joogieelistus – vahel kõrgema hinna poole, kui vestlus on olnud eriti meeldiv, või siis madalama hinna poole.
Tean, mida tahan” on iseteadlik. Tunneb riiulitelt või joogivalikust kiirelt ära tuttavad harjumuspärased joogid. Vahel on nõus soovituste ajel proovima midagi uut. Naudib jooki häälekalt, jagab ümbritsevaile oma arvamust ja elukogemust. Vaatab rohkem ringi, huvitub olulistest päevasündmustest ja tal on peaaegu igal teemal oma arvamus.