Joogikoolitused - toidukultuuri toetaja

Puuvilja- ja taimeteed – võluvad värskendajad

Puuviljateed on hurmavad janukustutajad nii suvel kui talvel, nii kuumalt kui külmalt. Oma mitmekesisuses suudavad nad pakkuda häid maitseelamusi paljudele. Sõbralikus koosluses leidub hulgaliselt erinevaid puuvilju, nii metsa- kui ka aiamarju ja õite kroonlehti. Pisut hapukamaid ja magusamaid – tervislikud pealegi!
Puuviljades leidub erinevaid bioloogiliselt aktiivseid aineid, mis koosmõjus omavad kosutavat ja tervendavat mõju. Kindlasti leidub neis bioflavonoide ja C-vitamiini, mis on tuntud antioksüdandid ja etendavad tähtsat osa veresoonte elastsuses ja tugevuses. Orgaanilised ained (õun-, sidrun-, viin- ja merivaikhape) soodustavad toitainete imendumist, mõjutavad energeetilisi protsesse ja aitavad kudedel taastuda. Puuviljades ja marjades leidub kergesti omastatavaid suhkruid – fruktoosi ja glükoosi. Puuviljade ja marjade toimel viiakse organismist tõhusalt välja jääkaineid (kusihape, kusiaine ja kolesterool). See pole kaugeltki kogu võimalik kasu ja muidugi on igal puuviljal, marjal või õiel oma ainuomane toime.

 

Kibuvits (Rosa vosagiaca, R.majalis, R.canina, R.rugosa jne.)
Rahvapäraseid nimetusi: kibuspuu, koidukann, okasroos, orjavits, tahtapuu jne.
Heal lapsel on ikka palju nimesid ja kibuvits on tõeline varandus. Selle kuni kahemeetrise põõsa looduslik leviala on lai ja tema täpne algupära on teadmata. Kibuvitsaliike on palju, enim kasutatakse hariliku kibuvitsa, mets-kibuvitsa ja kurdlehise kibuvitsa vilju e. marju. Kibuvits on väga vitamiinirikas: C-vitamiini isegi kuni 5500mg%, lisaks veel B1-, B2-, P, PP- ja K-vitamiin ja karotiin. (Seemnetes leidub E-vitamiini.)
Veel leidub neis parkaineid, raua-, mangaani-, fosfori-, magneesiumi-, kaltsiumi- jt. ainete sooli. Kibuvits ravib tosinaid hädasid, nii ihu kui hinge. On abiks kuse- ja sapiteede põletike korral, külmetushaiguste, kehvveresuse, ateroskleroosi, neuroosi ja unetuse puhul. Kibuvits suurendab hormoonide sünteesi, fermentide aktiivsust ja kudede uuenemist. Kõikide tema väärt omadustega võite lähemalt tutvuda ravimtaimeraamatuid lugedes, loetelu on pikk- tasub uurida.

 

Mango (Mangifera indica) – peamiselt Ida-Aasias, Indias, Malaisias, Filipiinidel ja Lõuna-Hiinas kasvav 10-30 m. kõrgune puu, mille viljade värvus varieerub rohekaskollasest kollakaspunaseni. Vili kaalub 300-grammist kuni isegi 2-kilogrammini, koorealune viljaliha on sõltumatult koore värvusest kollakasoranž, mahlakas ja enamasti tugevalt magusa maitsega. Sisaldab palju kaltsiumi ja rauda, C-vitamiini ja eriti rikkalikult provitamiini A. Soodustab seedimist, toimib kõhtu lahtistavalt.

 

Hibisk (Hibiscus sabdariffa), tuntud ka Hiina roosina – kuulub kassinaeriliste sugukonda, kasutatakse kroonlehti. Samuti hästi tuntud C-vitamiini allikana, ent mitte ainult. Hiina meditsiinis on teda aegade vältel kasutatud kõrge vererõhu ja maksahädade korral. Hiinas on tehtud ka kliinilisi katseid, tõestamaks taime võimalikku abistavat rolli südamehaiguste ennetamiseks (takistamaks “paha” kolesterooli depositsiooni e. ladestumist).

 

Õun (Malus domestica) - õunad ergutavad loidu ainevahetust, on tõhusad vee-ajatid. Õunakoorest on abi südame- ja veresoonkonnahaiguste puhul, neeru- ja sapikivitõve korral ning rasvumise vastu.

 

Mustikas (Vaccinium myrtillus) - meile tuntud metsamari ja hea kõhurohi. Lisaks sellele parandab mustikas nägemist, eriti öist ja aitab kaitsta silmi kahjulike mõjude eest. Soovituslik arvutifanaatikutele ja teistele teravat silma vajavate elukutsete esindajatele. Angiini korral võib marjatõmmist kasutada kuristamiseks.

 

Pohl (Vaccinium vitis-idea) – ehk palukas sisaldab põletikuvastast bensoehapet ja on rahvameditsiinis leidnud kasutamist liigesepõletiku raviks. Pohlad elavdavad sooltetegevust ja ergutavad kuseeritust. Aitavad palavikku langetada.

 

Metsmaasikas (Fragaria vesca). Metsmaasikad suurendavad südamejõudlust, viivad organismist välja liigse vee ja saastained, seega saavad kergendust soolade ainevahetushäirete all kannatajad (sapi- ja neerukivid, podagra).

 

Ananass (Ananas comosus) – on pärit Brasiiliast ja Paraguaist. 1493.aastal leidis Columbus selle vilja Guadaloupe’i saarelt ja viis selle endaga kaasa Hispaaniasse. Selle tulemusena kasutati ananassi omas ajas purjelaevadel skorbuudivastase vahendina. Ananass on tuntud oma kaalu langetava efekti poolest, on tõhus rasvade põletaja.

 

Virsik (Persica vulgaris) – annab jõudu südamele, on abiks raua- vaegus-aneemia korral, üldtugevdav

 

Vaarikas (Rubus idaeus) – vaarikas on hea valu- vaigistaja ja palaviku-langetaja.

 

Aprikoos (Armeniaca vulgaris) – aprikoosid on eriti hinnatud aneemia raviks – toimivad hästi vereloomeprotsessi.

 

Papaia (Carica papaya) – kasvab Lääne-Indias ja Lõuna-Ameerikas. Pikergune kollakas-oranž vili meenutab melonit. Papaia soodustab seedimist, toitainete lõhustamist ja jääkainete väljutamist. Papaia alandab happesust- kergendab ülihappesusest põhjustatud vaevusi maos. Aitab kaalu langetada.

 

Must leeder (Sambucus nigra) - tõhus abi külmetuse, köha, gripi ja angiini korral. Kasutatakse ka närvi-, luu-, liigese- ja lihasevalude korral. Samuti on musta leedri marjad kõhulahtistiks ja higistama panevaks vahendiks.

 

Pirn (Pyrus communis) – kuivatatud pirnidest valmistatud teed soovitatakse palaviku, köha ja kõhulahtisuse puhul. Pirnid suurendavad uriini eritumist ja sisaldavad mikroobidevastaseid aineid, seetõttu tarvitatakse neid kuseteede ja põiepõletike vastu. Pirnil on ka valuvaigistav toime.

 

Sidrun (Citrus limon) – Kagu-Aasias, Lõuna-Euroopas jm. lähistroopilistes maades. On ideaalne tee maitsestaja, aga mitte ainult. Tuntud oma põletikevastaste omaduste poolest, eriti angiini ja neelupõletike korral. Alandab palavikku, viib välja jääkaineid, tugevdab veresoonte seinu. Sisaldab A-, B- ja C-vitamiine, viljakoores leidub eeterlikku õli.

 

Apelsin (Citrus sinensis) – arvatavasti pärit Kagu-Aasiast, kasvatatakse lähistroopikas ja troopikas. On seedesüsteemi stimulaator, parandab isu, aga ka tuju.

 

Viinamari (Vitis vinifera) – on üldtugevdava toimega. Joogikoolituste veebilehel räägitakse viinamarja hoopis teistest saadustest nagu vein, konjak, brändi, armanjak, grapa jmt.