Joogikoolitused - Pineau des Charentes Vieux

Halli talve magus
Autor: Siiri Kirikal (Eesti Ekspress)

vaata ka teisi samast joogist artikleid:
Vähetuntud Pineau des Charentes’i pimemaitsmine
Pineau des Charentes – salapärane ja vähetuntud
« tagasi avalehele

Kes kord Pineau des Charentes’i, tahab teada, millega tegu.
Jookide kohta päris Kaido Laanetilt aru Siiri Kirikal.

Ei Pineau des Charentes ega Pommeau de Normandie pole kumbki Eestis teab mis uudisjoogid, kuid paljudele tundmatud on need ometi. Maaletoojate valikutes leiab pineau'sid oma kümmekond erinevat, pommeau'dest on olemas vaid kolme tootja omad. Poeriiulilt neid jooke üles leida õnnestub ka ehk vaid sommeljeel või tõsisel asjaarmastajal, sest naturaalse mahlaga lahjendatud ja tammevaadis küpsenud keerulise nimega veinilikööride asukoht ei tule tihti meelde isegi müüjaile. Ka ei tundu ametlik nimi nende jookide jaoks üldse õige sõna olevat - tegu pole ju ei veini ega likööriga. Hoopis mahla ja destilleeritud alkoholi seguga, mis tammevaadis küpsenud. Nimi eksitab ja peletab - kuni juhtumisi järele proovimiseni - ja sageli kirevat värvi purgikokteilide või siidrijookide asemel.

Andrée Marik on oma raamatus Cooking with Cognac elu silmitsedes kirjutanud, kuidas igaüks, kes Charente'i on sattunud ja seal pineau'd maitsta saanud, "seda kohe paar pudelit ka sõprade jaoks kaasa võtab". Jutul on tõsi taga. Eesti Konjakiklubi president Rain Meier selgitab omast kogemusest, et "naturaalne viinamarjane ja glükoosine maitse teeb joogi kergesti nauditavaks". Eestis tegutseb veel väike (kuid siiski on see olemas) Pineau Klubi, mida veab Kristel Anok. Maxime Trijoli konjakimajas töötav Eesti mees Kaido Laanet räägib, et "tegelikult on pineau olnudki pikka aega Cognaci-keskne ja vaid kohalike lemmikjook". Viimased aastad on seda suhtumist muutnud ning jooki on hakatud rohkem eksportima: 80% kogu väljaveetud magusast konjakijoogist (jääksuhkrut on 125-140 grammi liitri kohta) tarbivad ära belglased, neile järgnevad kanadalased ja sakslased.

Noored ja vanad

Tegu on appellation contrôlée tootega (alates aastast 1945), mille reeglid kehtivad nii mahlale, konjakile, viinamarjade saagikusele kui muudelegi tehnoloogilistele üksikasjadele ja seda kõike joogi reputatsiooni pärast. Pineau segatakse värsketest viinamarjadest pressitud mahlast ja vähemalt üks aasta tammevaadis küpsenud ja ilmtingimata Cognaci aladel toodetud eau-de-vie'st. Viinamarjamahla marjadki peavad olema pärit Cognacist (täpsemalt öeldes Charente'i ja Charente Maritime'i aladelt). 60protsendise kangusega eau-de-vie katkestab igasuguse värske mahla fermenteerumise ning segusse ei tohi lisada juurde terakestki suhkrut.

Valge pineau puhul on mahl pressitud samadest marjasortidest mis konjakil: peamiselt on selleks Ugni Blanc või Colombard, ja ka Folle Blanche. Vahel kasutatakse mahlaks veel Sémilloni, Sauvignon Blanci ja Montils'i. Kui viinamarjamahl on aga punaste sortide, Cabernet Sauvignoni, Cabernet Franc'i, Merlot' või Malbeci oma, sünnib rosé pineau: see on maitselt jõulisem, agressiivsem ja paljude arvates huvitavamgi (kel meeldivad kirss ja ploomid) kui delikaatne valge pineau.

Kui tavaline pineau peab olema küpsenud tammevaadis 18 kuud, siis "vanad" pineau'd on saanud tammevaadis olla viis aastat. Seda tähistab pudelisildil väike märge "vieux" (vana). Kui aga vaadiküpsetus on toimunud kümme aastat, kannab jook nimelisandit "très vieux" (väga vana). Pineau'd ei ole aga kunagi kangemad kui 16- kuni 22protsendilise alkoholisisaldusega.

Kutsun teid nautima Cognac Maxime Trijol'i

One of the most important independant family distillery specialized in Cognac 

kontaktandmed

viimati uuendatud - 26. jaanuar 2010. a. 20:51:42
lehekülje õigused © joogikoolitused.ee 2005 - 2010