Joogikoolitused - toidukultuuri toetaja

Prosecco – kuninglik õukondlane 5. märts 2010

 

Naiste lemmikjoogiks on ikka ja alati peetud šampust. Selle;nimetuse all mõtlevad asjatundmatud kõiki kihisevaid jooke. Vahuveinide ja ehtsate šampanjade erinevusest on kirjutatud ja räägitud küll, vähem on aga tutvustatud sellist vahutavat jooki nagu Prosecco.

Vahuveinide saamine on mõneti sarnane: kõigepealt valmib vein, millele lisab veinimeister veidi pärmi ja suhkrut, ning edasi lastakse joogil läbida surve all teine fermentatsioon.

Traditsioonilisel meetodil (ehk méthode Champenoise) valmib vahuvein pudelis. Nii valmivad šampanjad, cava’d ja paljud teised suurepärased vahuveinid. Kui vahuvein valmib kümne­tuhandelistes survetsisternides, kutsutakse seda meetodit Charmat’ meetodiks, mis on palju odavam kui traditsiooniline meetod.

 

Charmat’ meetodil valmistatakse ka enamik Proseccodest. Mis on Prosecco?

Prosecco oli seni maailmas suurt ja kasvavat tuntust leidnud kui Itaalia vein, pärlvein, vahuvein ja viinamarjasort. Vähemalt viinamarjasordiks sai veel eelmine aasta Proseccot üldistavalt kutsuda. Nüüd on selle viinamarjasordi nimi „Glera”. „Glera” viinamarjade peamine kasvupiirkond on Põhja-Itaalia Veneto, täpsemalt Valdobbiadene ja Conegliano. Vaid seal kasvanut ja valmistatut võib kutsuda Proseccoks. See põhiline piirkond asub tunni aja sõidu kaugusel Veneetsiast. „Glera” viinapuud on nendel küngastel ja mäejalamitel kasvatatud vähemalt kaks sajandit: ideaalne keskkond just selle sordi jaoks.

Kasvupiirkond paikneb Eel-Alpides Dolomiitide ja Aadria mere vahelisel alal, kus soodsad lõunatuuled toovad niiskust ja merekliimat, samas annavad mäed varju külmade põhjatuulte eest. „Glera” kasvatamise piirkonna pindala on tänapäeval umbes 18 000 hektarit. Viinapuud kasvavad asetusega lõunasse mägede jalamil 50–500 meetri kõrgusel merepinnast.

Prosecco nimi arvatakse olevat pärit Kirde-Itaalia, Triestest 11 kilomeetri kaugusel asuva küla Prosecco järgi. Kohalikud, tulenevalt ülevoolavatest emotsioonidest, peavad šampanjat küll vahuveinide kuningaks, kuid Proseccot kuningale lähedal seisvaks õukondlaseks.

Proseccode liigitus 

Tranquillo on lihtne mullideta vein „Glera” marjasordist, kuid seda pole meil lihtne müügilt leida.

Frizzante on tüübilt poolvahuvein ehk pärlvein, mille avamiseks on vaja korgitseri. Maalimas on neid müügil ka kroonkorgiga.

Spumante on tüüpiline vahuvein, millel ka vahuveinikork.

Jääksuhkru sisaldus Proseccodes:

Brut kuni 15 g/l

Extra Dry 12–20 g/l

Dry 20–35 g/l