Prosecco – kuninglik õukondlane
Esimene osa vahutavate pimemaitsemisest | Teine osa vahutavate pimemaitsemisest

Naiste lemmikjoogiks on ikka ja alati peetud šampust. Selle nimetuse all mõtlevad asjatundmatud kõiki kihisevaid jooke. Vahuveinide ja ehtsate šampanjade erinevusest on kirjutatud ja räägitud küll, vähem on aga tutvustatud sellist vahutavat jooki nagu Prosecco.

Vahuveinide saamine on mõneti sarnane: kõigepealt valmib vein, millele lisab veinimeister veidi pärmi ja suhkrut, ning edasi lastakse joogil läbida surve all teine fermentatsioon. Traditsioonilisel meetodil (ehk méthode Champenoise) valmib vahuvein pudelis. Nii valmivad šampanjad, cava’d ja paljud teised suurepärased vahuveinid. Kui vahuvein valmib kümnetuhandelistes survetsisternides, kutsutakse seda meetodit Charmat’ meetodiks, mis on palju odavam kui traditsiooniline meetod. Charmat’ meetodil valmistatakse ka enamik Proseccodest. Mis on Prosecco? Prosecco oli seni maailmas suurt ja kasvavat tuntust leidnud kui Itaalia vein, pärlvein, vahuvein ja viinamarjasort. Vähemalt viinamarjasordiks sai veel eelmine aasta Proseccot üldistavalt kutsuda. Nüüd on selle viinamarjasordi nimi „Glera”. „Glera” viinamarjade peamine kasvupiirkond on Põhja-Itaalia Veneto, täpsemalt Valdobbiadene ja Conegliano. Vaid seal kasvanut ja valmistatut võib kutsuda Proseccoks. See põhiline piirkond asub tunni aja sõidu kaugusel Veneetsiast. „Glera” viinapuud on nendel küngastel ja mäejalamitel kasvatatud vähemalt kaks sajandit: ideaalne keskkond just selle sordi jaoks.

Kasvupiirkond paikneb Eel-Alpides Dolomiitide ja Aadria mere vahelisel alal, kus soodsad lõunatuuled toovad niiskust ja merekliimat, samas annavad mäed varju külmade põhjatuulte eest. „Glera” kasvatamise piirkonna pindala on tänapäeval umbes 18 000 hektarit. Viinapuud kasvavad asetusega lõunasse mägede jalamil 50–500 meetri kõrgusel merepinnast. Prosecco nimi arvatakse olevat pärit Kirde- Itaalia, Triestest 11 kilomeetri kaugusel asuva küla Prosecco järgi. Kohalikud, tulenevalt ülevoolavatest emotsioonidest, peavad šampanjat küll vahuveinide kuningaks, kuid Proseccot kuningale lähedal seisvaks õukondlaseks.

Parima Prosecco tiitli eest käis pimetestil tihe rebimine

Selleks et meie kaubanduses ja restoranides pakutavaid vahuveine paremini mõista ja end ilusate siltide mõjutustest mitte segada lasta, otsustasime valikuliselt vahuveinid üle maitseda.

Pimemaitsemisel olid nii odavad vahuveinid kui ka kallid šampanjad, kokku 39 jooki, mis maitsete järgi rühmadesse liigitati ja mustadesse kottidesse pakiti, et need kuidagi tuvastatavad poleks. Maitsejateks oli kolm meest ja üksteist õrnema sugupoole esindajat, kes jagunesid
omakorda asjast huvitatuteks ja professionaalseteks „ninadeks”. Maitsemisel osalesid Maarja-Liis Ilus, Külli Värnik, Angeelika Kang, Merike Tali, Maris Valusk, Veronica Puhk, Helen Silts, Kertu Lukas, Kaire Hallismaa, Merike Ellen, Ave Toomjõe, Arne Pajula, Toivo Voit ja Aare Karolin. Testimine toimus Savoy Boutique hotelli restoranis Mekk. Tänases EE Naises toome teieni Proseccode tulemused. Järgmisel neljapäeval ilmuva
EE Mehe avanumbris tuleb ülevaade klassikalisel meetodil valmistatud vahuveinidest.

Testijate lemmikud

1. Chiara Valle Brut Prosecco Valdobbiadene Välimus: hele rohekaskollane, õrn tihe mull Aroom: lilleline, kreemine, pirnine; pirnikompott, väga magus Maitse: barbarissikomm, mineraalne, tsitrused (laim), küps pirn, kuiv; pikk järelmaitse, karge mull. 2. Colutta Prosecco Brut Välimus: helekollane, ilus mull Aroom: magus puuviljane, hilissuve lilled, tsitrus, münt Maitse: ergas happesus, mineraalne, mahe, kreemine, kuiv, intensiivne mull. 3. Contessa Giulla Prosecco Extra Dry Välimus: helekollane, ilus elegantne väike mull. Aroom: kärjemesi, kuiv aprikoos, magus, veidi rohune ja leivane Maitse: rohune, hea hape, kreemjas pehmus, pärmine. 4. Fatinel Prosecco Extra Dry Välimus: helekollane, suur tugev mull. Aroom: mesine, virsik, puuviljane, viide leivast. Maitse: mahlakas, happene, agressiivne mull, järelmaitse õrnalt magus. 5. Maschino dei Cavalieri Prosecco di Valdobbiadene VSQPRD Välimus: kirgas, väike peen õrn mull. Aroom: lilleline (kollased lilled), puuviljane, kerge. Maitse: marjane, virsikune, kreemjas, mahlakas, hõrk. Ehe Prosecco.

6. 100% Prosecco Dogarina Millesimato Brut Välimus: intensiivne väike mull, vahutav äär Aroom: aromaatne, tüüpiline Prosecco, marjane, tsitrused, puuviljane, lilleline. Maitse: pärmine, kreemine, värske, mineraalne. 7. Chiara Valle Dry Prosecco Valdobbiadene Välimus: helekollane, ilus mull Aroom: värsked puuviljad, roheline õun, rohune, veidi kirbe, konjakine vihje. Maitse: keskmise happega, mahlane lõpp. 8. Canella Prosecco Extra Dry Välimus: helekollane Aroom: münditee, kibe ja keemiline. Maitse: samuti mündisus, värske, viinamarjamahlane, karge mull; järelmaitses rosina magusus. 9. Prosecco Special Cuvés Brut Zonin Välimus: ilus väike mull, vahutav äär Aroom: mannavahune, mesi, valged lilled, küps pirn, veidi tsitrust. Maitse: barbarissikomm, mahlane, veidrad maitsed. 10. Belstar Prosecco DOC Brut Välimus: helekollane Aroom: pirn, banaan ja troopilised viljad, vürtsikas Maitse: keskmine hape, mineraalne, kuiv, kestev järelmaitse. 11. Cortigiano Prosecco Extra Dry Välimus: peaaegu värvitu. Aroom: vanilline, lilleline, düšess, puuviljane Maitse: lopsakas, higine, õrnalt magus; järelmaitse kuiv, lühike

Vaata veel prosecco teemal

Rohkem teavet võite saada "Vahutava teema" koolitusel ...

kontaktandmed - tagasi avalehele

viimati uuendatud - 07. detsember 2010. a. 14:22:08
lehekülje õigused © joogikoolitused.ee 2005 - 2010