Šampanja, Crémant ja Cava – kuningas ja tema ministrid
Teine osa vahutavate pimemaitsemisest | Esimene osa vahutavate pimemaitsemisestVahuveinid on elevust pakkuvad joogid. Neid on ikka ja alati tähtsatel puhkudel serveeritud, olgu selleks siis pulm, juubel, rallivõit või uusaasta.
EE Mees korraldas pimemaitsemise, kus olid läbisegi nii odavad vahuveinid kui ka sadu kroone maksvad šampanjad.
Mis on šampanja?
Šampanja tootmiseks kasutatavad viinamarjasordid on Chardonnay, Pinot Noir ja Pinot Meunier, mis on kasvanud šampanjapiirkonnas Kirde-Prantsusmaal Champagne maakonnas. Šampanja peab olema valmistatud samas piirkonnas. Seda suurepärase vahuveini valmistamise meetodit kutsutakse Méthode Champenoise’iks, traditsiooniliseks või klassikaliseks meetodiks. Selle meetodi puhul valatakse vein esmase kääritamise järel survepudelisse, kus see valmib. Šampanjapudelid võivad olla 0,75–15-liitrised. Selleks et vein sademelt eraldada, kasutatakse pudelite remuage’i – tantsitamist vastavatel raamidel, kus pudelid paiknevad, korgid allapoole kaldu. Teatud aja tagant käiakse neid kergitamas ja veerandi võrra keeramas. Hiljem korgile kogunev sade eemaldatakse ning pudelid saavad survekorgid. Paljude kallite vahuveinide tootmiseks kulub aastaid: sellest ka kõrge hind. Šampanjat on alati seostatud jõukusega. Seetõttu pakutakse seda kihisevat jooki kalamarja ja rikkaliku mereannivalikuga. Meie keskendusime rohkem vahuveinide ilule, aroomile ja maitsele.
Mis on Crémant?
Samal meetodil nagu šampanjat, valmistatakse Prantsusmaal veel Crémant’d järgmistes apellatsioonides: Crémant d’Alsace, Crémant de Bordeaux, Crémant de Bourgogne, Crémant de Die, Crémant du Jura, Crémant de Limoux, Crémant de Loire. Üks Crémant’ apellatsioon on ka väljaspool Prantsusmaad – Crémant de Luxembourg’is. Crémant’d peetakse vahel asjata aroomilt ja maitselt kuidagi viletsamaks kui šampanjat. Õnneks on Crémant’ mõistlikuma hinnaga.Mis on cava?
Hispaanias traditsioonilise meetodiga valmistatava vahuveini nimi on cava. Selle valmistamise piirkonnad on Kataloonia, Navarra, La Rioja, Andaluusia, Valencia ja Extremadura, kuid peamiselt siiski Penedèsi. Viinamarjasordid cava tootmiseks on Macabeo, Parellada, Xarello, Chardonnay, Pinot Noir ja Subirat.Testijate lemmikud selles valikus
1. Freixenet Cordon Negro Seco Cava Seleccion
Välimus: helekollane, intensiivne mull. Aroom: üllatavalt petrooline, laimikoor, eukalüpt, märg kivi, kopitus. Maitse: kerge, ergas, ilus, kuiv, mahlakas, apelsinikoor, elegantne hape, ilus mull, pikk järelmaitse.
2. Cavas Hill Oro Brut Cava
Välimus: õrn kollane, ilus väike mull. Aroom: värske, tsitruseline, puuviljane, kapsatünn, õrnalt röstine. Maitse: karge, vägev hape, kuiv, aperitiivne, pikk ja värske. Modernne stiil.
3. Cremant de Luxemoburg Desom Brut
Välimus: ilus mull. Aroom: magusad puuviljad, vaarikas, kreemjas, veidi leivane. Maitse: hea tasakaal happega, puuviljane, röstine, ilus pikk järelmaitse. Ülejäänud vahuveinid ei ole paremusjärjestuses.
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Pildil vasakult paremale.
Cremant Alsace Brut Cattin
Välimus: peene ja kerge õrna mulliga. Aroom: õunane, röstsaiane. Maitse: mahlane, käärinud õun, alla keskmise happega, järelmaitse.Duc de Foix Brut Cava Naturale
Välimus: helekollane, kirgas, väga peen ja kestev, tihe mull. Aroom: rohekad varred, puuviljane, ananass. Maitse: kerge ümara happega,veidi nurgeline, järelmaitse lühike, saiane.Cremant de Bourgogne Albert Bichot Brut Reserve
Välimus: kuldne kollane, keskmine mull. Aroom: kaasakiskuv õrn aroom. Maitse: mahe kreemjas algus, intensiivne, ilus hape ja kestab kaua.Blanc de Blanc Cremant D’Alsace Hartenbergers
Välimus: helekollane, suurem mull. Aroom: küps virsik. Maitse: värske mahlakas suutäis, aperitiivne, õrnalt röstine, õrnalt kirsine lõpp.Carte D’Oro Roger de Vermont Cuveé Reservé Brut
Välimus: helekollane, keskmine mull, tihe. Aroom: vihje pirnist, puuviljane, magus. Maitse: mahlane õun, greip, düšess, hape kõrge. Lõpp kuiv, mineraalne.Ferrari Brut Trento DOC Metodo Classico
Välimus: kahvatu õlgkollane, väike, ilus ja elegantne mull. Aroom: õun, banaan, pirn, akaatsia, saiapärmine, õrn röstsaia krõbe. Maitse: röstine, roheline, õrn, kirbe õhuline lõpp.Moėt & Chandon Champagne Brut Imperial
Välimus: puhas ja kirgas, rohke, keskmises suuruses ilusa mulliga. Aroom: nüansirohke ilus aroom, röstitud pähkel, õrn maaleivane. Maitse: ümar, mahlane, pikk nüanss, pärmine, liköörne lõpp.Champagne Charles Mignon Brut Grande Reserve Premier Cru
Välimus: kirgas kollane, üksikud mullid. Aroom: sidruni erksus, meenutab düšessi. Maitse: ilus hape ja mõnus mõrkjas, lühike lõpp.Augusti Torello Mata Grand Reserva 2005 Cava
Välimus: kirgas kollane, ilus pikk mull. Aroom: lilleline aroom, veidi terav pärmine, puuviljane, pähkline, kõike palju. Maitse: kuiv, kare ja hea vana kooli jook.Brut Farnito Carpineto Da uve Chardonnay
Välimus: tihe intensiivne mull. Aroom: pirn, puuviljane, pärmine, veidi õline, röstitud seemned, tsitrused. Maitse: jõuline, veidi õline, mahlakas, ergas, lõpus veidi liköörsust.
Maitsemiseks oli valitud 39 vahuveini, mis liigitati algselt maitsete järgi rühmadesse, et väga kuivad ja väga magusad päris läbisegi poleks. Maitsejate seas oli kolm meest ja üksteist õrnema sugupoole esindajat, kes jagunesid omakorda asjast huvitatuteks ja professionaalseteks „ninadeks”. Osa võtsid: Maarja-Liis Ilus, Külli Värnik, Angeelika Kang, Merike Tali, Maris Valusk, Veronica Puhk, Helen Silts, Kertu Lukas, Kaire Hallismaa, Merike Ellen, Ave Toomjõe, Arne Pajula, Toivo Voit ja Aare Karolin (testimise korraldaja ja vahuveinide tutvustaja). Maitsemine toimus hotelli Savoy Boutique restoranis Mekk.
Vahuveinide kuivusastmed:
Extra Brut (ka Brut Nature, Brut Zéro) – kuiv vahuvein, kuhu pole enne pudeldamist lisatud suhkrut; kogu veinis olev suhkur on käärinud alkoholiks
Brut – kuiv vahuvein, kuhu enne korkimist on lisatud veidi suhkrut, suhkrusisaldus võib olla 3–12 g/l.
Extra Sec – Brut-vahuveinist veidi magusam, suhkrusisaldus 12–20 g/l.
Sec – nimi viitab küll kuivale, aga magusamale kui Extra Sec; suhkrut 15–35 g/l.
Demi Sec – tegelikult juba peaaegu magus vahuvein, suhkrusisaldus 35–50 g/l.
Doux –magus vahuvein, suhkrusisaldus üle 50 g/l.
Rohkem teavet võite saada "Vahutava teema" koolitusel ...
kontaktandmed - tagasi avalehele
viimati
uuendatud -
12. märts 2010. a. 11:47:19
lehekülje õigused
© joogikoolitused.ee 2005
- 2010