Tee ABC - neljas osa
Puuvilja- ja taimeteed – võluvad värskendajad…
tagasi avalehele - vaata tee ABC esimene osa - teine osa - kolmas osa
i vaata ka tee ajalugu!
Puuviljateed on hurmavad janukustutajad nii suvel kui talvel,
nii kuumalt kui külmalt. Oma mitmekesisuses suudavad nad pakkuda häid
maitseelamusi paljudele. Sõbralikus koosluses leidub hulgaliselt erinevaid
puuvilju, nii metsa- kui aiamarju ja vahvaid kroonlehti. Pisut hapukamaid ja
magusamaid – tervislikud pealegi.
Puuviljades leidub erinevaid bioloogiliselt aktiivseid aineid, mis koosmõjus
omavad kosutavat ja tervendavat mõju. Kindlasti leidub neis bioflavonoide ja
C-vitamiini, mis on tuntud antioksüdandid ja etendavad tähtsat osa
veresoonte elastsuses ja tugevuses. Orgaanilised ained (õun-, sidrun-, viin-
ja merivaikhape) soodustavad toitainete imendumist, mõjutavad energeetilisi
protsesse ja aitavad kudedel taastuda. Puuviljades ja marjades leidub
kergesti omastatavaid suhkruid – fruktoosi ja glükoosi. Puuviljade ja
marjade toimel viiakse organismist tõhusalt välja jääkaineid (kusihape,
kusiaine ja kolesterool). See pole kaugeltki kogu võimalik kasu ja muidugi
on igal puuviljal, marjal või õiel oma ainuomane toime.
Sagedasemad külalised puuviljateedes on:
Kibuvits (Rosa vosagiaca, R.majalis, R.canina, R.rugosa jne.)
Rahvapäraseid nimetusi: kibuspuu, koidukann, okasroos, orjavits, tahtapuu jne. |
|
Veel leidub neis parkaineid, raua-, mangaani-, fosfori-, magneesiumi-, kaltsiumi- jt. ainete sooli. Kibuvits ravib tosinaid hädasid, nii ihu kui hinge. On abiks kuse- ja sapiteede põletike korral, külmetushaiguste, kehvveresuse, ateroskleroosi, neuroosi ja unetuse puhul. Kibuvits suurendab hormoonide sünteesi, fermentide aktiivsust ja kudede uuenemist. Kõikide tema väärt omadustega võite lähemalt tutvuda ravimtaimeraamatuid lugedes, loetelu on pikk- tasub uurida.
Hibisk (Hibiscus sabdariffa)
Hibisk (Hibiscus sabdariffa), tuntud ka Hiina roosina – kuulub kassinaeriliste sugukonda, kasutatakse kroonlehti. Samuti hästi tuntud C-vitamiini allikana, ent mitte ainult. Hiina meditsiinis on teda aegade vältel kasutatud kõrge vererõhu ja maksahädade korral. Hiinas on tehtud ka kliinilisi katseid, tõestamaks taime võimalikku abistavat rolli südamehaiguste ennetamiseks (takistamaks “paha” kolesterooli depositsiooni e. ladestumist). |
|
Õun (Malus domestica)
Õun (Malus domestica) - õunad ergutavad loidu ainevahetust, on tõhusad vee-ajatid. Õunakoorest on abi südame- ja veresoonkonnahaiguste puhul; neeru- ja sapikivitõve korral ja rasvumise vastu. |
|
Mustikas (Vaccinium myrtillus)
Mustikas (Vaccinium myrtillus) - meile tuntud metsamari ja hea kõhurohi. Lisaks sellele parandab mustikas nägemist, eriti öist ja aitab kaitsta silmi kahjulike mõjude eest. Soovituslik arvutifanaatikutele ja teistele teravat silma vajavate elukutsete esindajatele. Angiini korral võib marjatõmmist kasutada kuristamiseks. |
|
Pohl (Vaccinium vitis-idea)
Pohl (Vaccinium vitis-idea) – ehk palukas sisaldab põletikuvastast bensoehapet ja on rahvameditsiinis leidnud kasutamist liigesepõletiku raviks. Pohlad elavdavad sooltetegevust ja ergutavad kuseeritust. Aitavad ka palavikku langetada. |
|
Maasikas (Fragaria vesca – metsmaasikas)
Maasikas (Fragaria vesca – metsmaasikas) - maasikad suurendavad südamejõudlust, viivad organismist välja liigse vee ja saastained, seega saavad kergendust soolade ainevahetushäirete all kannatajad (sapi- ja neerukivid, podagra). |
|
|
|
Vaarikas (Rubus idaeus) – vaarikas on hea valuvaigistaja ja palavikulangetaja. |
|
|
|
Viinamari (Vitis vinifera) – on üldtugevdava toimega. |
|
Ananass (Ananas comosus)
Ananass (Ananas comosus) – on pärit Brasiiliast ja Paraguaist. 1493.aastal leidis Columbus selle vilja Guadaloupe’i saarelt ja viis selle endaga kaasa Hispaaniasse. Selle tulemusena kasutati ananassi omas ajas purjelaevadel skorbuudivastase vahendina. Ananass on tuntud oma kaalu langetava efekti poolest, on tõhus rasvade põletaja. |
|
Papaia (Carica papaya)
Papaia (Carica papaya) – kasvab Lääne-Indias ja Lõuna-Ameerikas. Pikergune kollakas-oranž vili meenutab melonit. Papaia soodustab seedimist, toitainete lõhustamist ja jääkainete väljutamist. Papaia alandab happesust- kergendab ülihappesusest põhjustatud vaevusi maos. Aitab kaalu langetada. |
|
Must leeder (Sambucus nigra)
Must leeder (Sambucus nigra) - tõhus abi külmetuse, köha, gripi ja angiini korral. Kasutatakse ka närvi-, luu-, liigese- ja lihasevalude korral. Veel on musta leedri marjad kõhulahtistiks ja higistama panevaks vahendiks. |
|
Pirn (Pyrus communis)
Pirn (Pyrus communis) – kuivatatud pirnidest valmistatud teed soovitatakse palaviku, köha ja kõhulahtisuse puhul. Pirnid suurendavad uriini eritumist ja sisaldavad mikroobidevastaseid aineid, seetõttu tarvitatakse neid kuseteede ja põiepõletike vastu. Pirnil on ka valuvaigistav toime. |
|
Mango (Mangifera indica)
Mango (Mangifera indica) – peamiselt Ida-Aasias, Indias, Malaisias, Filipiinidel ja Lõuna-Hiinas kasvav 10-30 m. kõrgune puu, mille viljade värvus varieerub rohekaskollasest kollakaspunaseni. Vili kaalub 300-grammist kuni isegi 2-kilogrammini, koorealune viljaliha on sõltumatult koore värvusest kollakasoranž, mahlakas ja enamasti tugevalt magusa maitsega. Sisaldab palju kaltsiumi ja rauda, C-vitamiini ja eriti rikkalikult provitamiini A. Soodustab seedimist, toimib kõhtu lahtistavalt. |
|
Sidrun (Citrus limon)
Sidrun (Citrus limon) – Kagu-Aasias, Lõuna-Euroopas jm. lähistroopilistes maades. On ideaalne tee maitsestaja, aga mitte ainult. Tuntud oma põletikevastaste omaduste poolest, eriti angiini ja neelupõletike korral. Alandab palavikku, viib välja jääkaineid, tugevdab veresoonte seinu. Sisaldab A-, B- ja C-vitamiine, viljakoores leidub eeterlikku õli. |
|
Apelsin (Citrus sinensis)
Apelsin (Citrus sinensis) – arvatavasti pärit Kagu-Aasiast, kasvatatakse lähistroopikas ja troopikas. On seedesüsteemi stimulaator, parandab isu, aga ka tuju. |
|
kontaktandmed
- tagasi avalehele -
vaata tee ABC esimene
osa - teine osa -
kolmas osa
viimati
uuendatud -
26. jaanuar 2010. a. 20:51:30
lehekülje õigused
© joogikoolitused.ee 2005
- 2010