Joogikoolitusel räägitakse siidritest, šampanjast ja vahuveinidest

Vahuveine tehakse igas riigis, kus veiniviinamarjad kasvavad, ja seepärast on nende kohta eri keeltes olemas ka erinevad sõnad, mis tavaliselt seostuvad antud keeles mullidega ja vahutamisega – mousseaux, espumoso, spumante, sparkling, igristoje, sekt. Lisaks sellele on šampanjameetodil tehtud vahuveinide jaoks Prantsusmaal ja Hispaanias omaette terminid, vastavalt cremant ja cava. edasi juba koolitusel ... Eraldi teemana võib käsitleda seda, et tohutust valikust juhuslikult peolauale sattunud vahuvein ei paneks tõsimeelset veinisõpra teeseldud ükskõiksust tundma, siis soovitab Arne Pajula häid mullijooke otsida cava’de ja prosecco’de seast.

Klassikaline cava

Vahuveini valmistamise traditsioon on Hispaanias suhteliselt pikk - algus tehti 1872. aastal. Eeskuju võeti toona prantslastelt ja oskusteave omandati šampanjatootjate juures. Täna valmib aastas 200 miljonit pudelit cavat.

Soe kliima sundis vahujoogi kvaliteedi tagamiseks kehtestama tootjatele üpris karmi reeglistiku, mis näeb ette, et cava valmib klassikalisel meetodil keldris järelkäärides ja laagerdudes. Maa peal oleks lihtsalt liialt soe.

edasi juba koolitusel ...

Progressiivne prosecco

Itaaliast, Veneto provintsist pärinev Prosecco ei ole eraldi vahuveini nimi. Tegemist oli varem hoopiski viinamarjasordiga, mille uus nimi on nüüd Glera. Ometi on Prosecco ehk uue nimega Glera sordinimi muutunud vahuveini sünonüümiks, sest sellest sordist valmistatud tavavein on isegi Itaalias rariteet.

Selle põhjus on üpris lihtne - Proseccost valmiv vein on igav, vahuvein aga mõnusalt lahe ja nauditav ühtmoodi nii enne sööki aperitiivina, söögi kõrvale saatejoogina kui pärast sööki lõdvestuseks või lihtsalt niisama vestluse edendajaks.

edasi juba koolitusel ...

kontaktandmed - tagasi avalehele

viimati uuendatud - 17. jaanuar 2012. a. 00:46:07
lehekülje õigused © joogikoolitused.ee 2005 - 2012