Press "Enter" to skip to content

Kohv

• Kohv on kohvipuu seemneist ehk kohviubadest valmistatud virgutava toimega aromaatne jook.
• Legendi järgi avastas kohvi värskendava jõu Etioopia kitsekarjus, kes märkas, et tema kitsekari muutus kohvipuult toitu napsates väga reipaks. Etioopiast liikus kohv edasi Türki, kus ube esmakordselt tules röstiti. Euroopasse jõudis kohv 17.sajandil, Eestisse 17. sajandi teisel poolel.

Arabica – kõige levinum ja kvaliteetsem kohviuba. Arabica kohvipuu on nõudlik taim, mis vajab niisket, sügavat ja viljakat mulda. Kasvab mäejalamitel (2000 m kõrgusel) ja platoodel. Arabica sisaldab poole kofeiini kogusest, mis leidub Robusta ubades. 
Robusta – kasvab madalamatel kõrgustel. Seda on lihtne kasvatada, sest taim ei ole nii tundlik ega haigustele vastuvõtlik. 
Liberica – annab üsna madala kvaliteediga kohviube ning omab kohviturul vähetähtsat positsiooni

Kasvatuspiirkonnad 
Kohvi kasvatatakse umbes viiekümnes riigis, mis asuvad maakera troopilises vöötmes (Ladina-Ameerika, Kariibi mere saared, Aafrika, Araabia, Indoneesia). 
Kohvi kasvatamine nõuab kannatlikkust, sest puu hakkab müügikõlbulikku saaki andma alles 2–5 aasta möödudes. Aastas saab ühelt taimelt sobilikku toorkohvi umbes 500 grammi. 

Valmistamisprotsess 
Kohvi vilja sees on kaks uba, mis kohe pärast õitsemist küpsema hakkavad. 
Kohvipuu on selle poolest eriline taim, et samas taimel võib esineda kolm küpsemise etappi: õied, toored viljad ja küpsed viljad. Seetõttu peab kohviuba koristama tihti käsitsi. 

Ubade eraldamine viljadest 
Seda protseduuri tehakse kahel viisil: 
Kuiv meetod – kohviviljad jäetakse päikese kätte 2–3 nädalaks kuivama. 
Märg meetod – küpseid vilju kaabitakse, pestakse ja suunatakse käärimisbasseini 1–2 päevaks käärima. Märg meetod annab toorkohvile meeldivalt hapuka maitse

Röstimine ja segamine:
Kvaliteetse kohvi tootmise tähtsaim faas on ubade röstimine ja segamine. Hea röstija on kui teadlane ja kunstnik, kes hoolitseb selle eest, et säiliks ubade kvaliteet ja konsistents. Kaks levinumat röstimisviisi on trumliga röstimine ja kuuma õhu abil röstimine.

Trumlis röstimise korral pannakse kohvioad pöörlevasse trumlisse, mida köetakse gaasi või puudega. Kuuma õhuga röstimise korral röstib ubasid 200kraadine kuum õhk.